Natural Gas Processing Plant --- Image by © Royalty-Free/Corbis

KORROSIOON EHITUSES

Miks on vaja arvestada objektil korrosiooniga

Umbes 1/5 maailma aastasest terasetoodangust läheb korrosioonist kahjustunud osade väljavahetamiseks. Kuigi selline parandus tähendab märkimisväärset majanduslikku kahju, on suurem murekoht ohutus, sest korrosioon võib põhjustada kinnitussüsteemi purunemise.

Parim viis selliseid riske vältida on korrosioonikaitse.

Aktiivne korrosioonikaitse hõlmab meetmeid, mis mõjutavad otseselt terase reaktsiooni korrodeerivale keskkonnale (nt tsinkimine, korrosioonikindlad materjalid või katoodkaitse).

Passiivne korrosioonikaitse vähendab korrodeerumist metalli korrodeerivast keskkonnast isoleerimisega, kattes metalli kas metallist või mittemetallist kaitsva kattekihiga.

Golden Gate Bridge after sunset

MIKS ON KORROSIOON OLULINE?

Ameerika galvaniseerijate ühenduse hinnangute kohaselt oleks Golden Gate'i silla ehitamine olnud selle täieliku kuumtsinkimise korral umbes 15% kallim, aga hoidnud tänaseks juba hoolduse ja remondi arvelt kokku kuni 1 miljard dollarit.

See on äärmuslik näide, aga investeerimine kohe alguses korralikku korrosioonikaitsesse tasub pikas perspektiivis ära.

Tulevase korrodeerumisvastase inspekteerimise ja hooldamise alternatiivina saab korraliku korrosioonikaitse lisada juba projekteerimisetapis.

Halb korrosioonikaitse mitte ainult ei lühenda rajatise kasutusiga, vaid võib (halvimal juhul) põhjustada ka kalli ümbertegemise või purunemise.

Allikas: https://galvanizeit.org/about-aga/news/article/how-much-money-if-the-golden-gate-bridge-had-been-galvanized

Image alt text (optional)

MIS ON KORROSIOON?

Korrosioon on metalli ja keskkonna füüsikalis-keemiline koostoime, mis põhjustab metalli omaduste muutumist ja võib metalli struktuuri, keskkonda või tehnilist süsteemi, milles see on, olulisel määral kahjustada (vt ISO 8044:2010). 

Ehitistes ja rajatises tavaliselt kasutatava metalli puhul (mittelegeerteras, roostevaba teras, tsink, vask ja alumiinium) on korrosioon tavaliselt selline, et metall degradeerub stabiilsemasse (tootmiseelsesse) olekusse.

MÕJUTAVAD TEGURID

Korrosiooniriski hindamisel tuleb arvestada keskkonnatingimuste, materjali omaduste, materjalide kombinatsiooni ja ehituslike omaduste koostoimega. Kõige levinumad mõjurid, millega tuleb arvestada on järgmised (aga on ka teisi vähem levinud tegureid, mis olenevad konkreetsest kasutusviisist ja keskkonnast):

  • elektrolüüt – kõik atmosfääris toimuvad korrodeerumisrektsioonid vajavad seda (nt niiskus jms)
  • temperatuur – mida kõrgem temperatuur, seda agressiivsem on korrosioon
  • kemikaalid – korrosiooni võivad kiirendada mereõhus olev või talvel jäätõrjeks kasutatav sool, ujulates kasutatav kloor jne
  • tööstussaaste – korrosiooni võivad kiirendada ka vääveldioksiid ja teised saasteained
  • erinevad metallid – korrosioonirisk on suurem, kui kokku puutuvad kaks erinevat metalli (kui üks neist on vähem väärismetall)

KORROSIOONI LIIGID

Diagram showing an electrochemical reaction

Elektrokeemiline reaktsioon

Kõige levinum korrodeerumisreaktsioon on elektrokeemiline. Sellises reaktsioonis toimub metallielektronide ja elektrit juhtiva elektrolüüdi (nt vesi) ioonide vahetus.

Seda liiki korrosioon on näiteks:

  • üleüldine korrosioon
  • pilukorrosioon
  • punktkorrosioon
  • galvaaniline korrosioon
Diagram showing the influences on hydrogen assisted cracking

Mehaaniliste pingete koondmõju

Seda liiki korrosioon on mehaanilise ja elektrokeemilise korrodeerumise kombinatsioon, mis tekitab teatavatesse materjalidesse mõrad. Korrosioonirünnaku alguseks piisab ka materjali sisepingetest.

Selle tulemusena muutub pinges tugev või tugevdatud mittelegeerteras hapraks ja puruneb ootamatult.

Olenevalt kasutusalast seab selline korrosioon teatavate materjalide kasutamisele piirangud.

Seda liiki korrosioon on näiteks:

  • pingekorrosioonpragunemine
  • vesinikhaprumine 

KESKKONNAKATEGOORIAD

Korrosioon mõjutab ehituses palju kulusid ja ohutust ning spetsiifilised kasutusviisid nõuavad eritähelepanu korrosiooniriski maandamisele. Oluline aspekt, millele mõelda, on keskkonnakategooriad.

Neid eristatakse tavaliselt eelkirjeldatud mõjuritele tuginedes korrodeerivuse alusel.

Icons for indoor applications

Sisekasutus

  • Kuivad siseruumid (köetavad või kliimaseadmega), kus ei ole kondensatsiooni (nt kontorihooned ja koolid)
  • Ajutise kondensatsiooniga siseruumid (kütteta alad, kus ei ole saasteaineid) (nt kuurid)
Icons for outdoor applications

Välikasutus

  • Välistingimused maal või linnas, kus ei ole kuigi palju saastet. Merest kaugel (üle 10 km)
  • Välistingimused maal või linnas, kus on veidi saastet ja/või meresoola. Kaugus merest 1–10 km
  • Rannikupiirkond. Kaugus merest alla 1 km
  • Välistingimused, kus on suur tööstussaaste. Atmosfääris on SO2 üle 10 μg/m3 (aasta keskmine) (nt saastava tehase lähedus)
  • Soolaga töödeldud teede lähedal. Teedest kuni 10 m kaugusel
Icons for special applications

Spetsiifilised kasutusviisid

Alad, kus on spetsiifilised korrodeerivad tingimused, nagu näiteks soolaga töödeldud maantee tunnelid, siseujulad, keemiatööstus.

KUIDAS KORROSIOONI ÄRA HOIDA?

See ei olegi võimalik. Selle asemel on korrosioonikaitse eesmärk tagada toote või kooste konstruktsiooni puutumatus (ja mõnel juhul välimus) kogu selle eeldatava kasutusea jooksul. Passiivne kaitse hõlmab konkreetsetele keskkonnatingimustele sobiva materjali ja/või kaitsva kattekihi kasutamist. 

ÕIGE KORROSIOONIKAITSE VALIMINE

L069394.tif

Ankrud, püssirohu abil kinnitatavad kinnitid ja kruvid

Selleks et suurendada kinnitite toimivust ja usaldusväärsust kogu nende kasutusea jooksul, tuleb enne kinniti valimist selgitada välja kõik mõjurid.

L040894.tif, Framing nailer, Wood fastining tool, Gas tool, Battens

Puidunaelad

Puit võib olla korrodeeriv kas selles sisalduvate orgaaniliste hapete või sellele lisatud kemikaalide (nt kaitsevahendid või tuleaeglustid) tõttu. Peale atmosfääritingimuste tuleb puidunaelte korrosioonikaitse liigi valimisel arvestada ka puidu enda korrodeeriva mõjuga.

MQ-41-L, Installation Channel

Moodulkandurisüsteemid

Algse kaitsekihi tavapärane vastupidavus kasutusea jaoks oleneb atmosfääri korrodeerivusest ja see on maailmas väga erinev. Praktilisuse mõttes eristab Hilti eri tsoone.

MIKS VALIDA KORROSIOONIKAITSEKS HILTI

JÄRELEPROOVITUD JA KATSETATUD

Hilti teeb põhjalikke korrosioonikatseid nii laboris kui ka kasutuskohas, et hinnata oma toodete korrosioonikaitset. Hilti saab pakkuda õigeid lahendusi, millel on sobiv korrosioonikaitse paljude erinevate keskkonnatingimuste jaoks.

Hiltil on lahendused kõigiks olukordadeks ja kõigiks korrosioonikindluse vajadusteks.

Laadib
Sines, Portugal, Oil, Gas, Chemical, Refinery

KOOSTÖÖ

Projekteerimisest paigaldamiseni

Hilti kontsernil on üle 28 000 töötaja enam kui 120 riigis. Kohalikud kliendihaldurid, objektiinsenerid ja kontoris tegutsevad spetsialistid saavad aidata teid kõigis projekteerimise, logistika ja paigaldamisega seotud küsimustes. Saame teid abistada ehitusplatsil, telefonitsi või e-posti teel – kus ja millal tahes meid vajate.

Meil on ka palju erinevaid digiressursse (projekteerimistarkvara PROFIS, mobiilirakendused ja mitmekülgsed BIM/CAD-materjalid), mis aitavad teil projekti jaoks õige valiku teha.

Sines, Portugal, Oil, Gas, Chemical, Refinery

KINNITAMINE TERASELE KORRODEERIVAS KESKKONNAS

Hilti pakub palju erinevaid kiiremaid, usaldusväärsemaid ja tõhusamaid terasele kinnitamise lahendusi peaaegu kõigi energeetikas ja tööstuses tavaliste korrodeerivate keskkondade jaoks.

Jaga